Laeb

Sillutuskividega aiateed kauniks ja porivabaks

Kui tahad oma aias puhta jalaga tuppa saada, on heaks lahenduseks sillutuskividest teede rajamine. Sillutuskividega annad aiale omanäolise ilme ja need sobivad nii kõnniteede sillutamiseks, kui ka sõiduteedel ja ekstreemsemates tingimustes kasutamiseks. Betoonist sillutuskividest laotud kõnniteed, platsid, väljakud ja tänavad on kaunid ning vastupidavad. Lisaks on betoonsillutis ka lihtsalt puhastatav, vastupidav ilmastikule, mehaanilistele vigastustele ja olmekemikaalidele. Tavaliselt on lisaks betoonisegule lisatud neile valmistamisel ka graniitkillustikku, mis tagab sillutise tugevuse, kulumis- ja külmakindluse.

Mõõte ja vorme erinevale maitsele

Sillutuskive on erinevast materjalist (sh graniit), erineva koostise, pinnatöötluse, suuruse, värvi ja kujuga. Pigmentide kasutamine tootmisprotsessis võimaldab valida sobivaima pakutavate värvitoonide vahel. Põhitoonideks on tavaliselt hall, beež, pruun, punane, must (tumehall), kollane, antiik (punane-must).

Mõõdud ja kuju võivad tootjapoolselt erineda. Kivide tavapaksus on 30 - 80 mm. 30 kuni 60 mm paksused kivid sobivad kergema koormustaluvusega aedade, platside, kõnniteede ja eramute sissesõiduteede sillutamiseks. 80 mm paksuseid kive võib kasutada ka sõiduteede ehitamiseks. Nende ääristamiseks kasutatakse üldjuhul ka äärekive.

Sillutuskivid  Vaata kõiki »

Kivide paigaldus

Sillutuskivid saab ka ise paigaldada. Kuid pea meeles, et paigaldamise ajal tuleb kasutada kaitsevahendeid! Kaitseprillid, kuulmiskaitsevahendid, respiraatorid, kombinesoonid ja töökindad on vajalikud, et betoonipuru või -tolm ei ärritaks nahka ning kaitseks kõrvu lõikamisest tekkiva müra eest.

Eramu käiguteed ei pea olema laiad. Kahe inimese kõrvuti liikumiseks piisab 1,2-meetri laiusest teerajast. Väiksemad rajad võivad olla kuni poole meetri laiused. Sissesõidutee laius peaks olema ca 3 meetrit ning parkimisala jaoks on mõistlik varuda vähemalt 2,5 x 5 m.

Järgides kõiki juhiseid, saad korraliku teeraja, mis kestab kaua. Kividele on omased värvierinevused, nii et ühtse tulemuse saavutamiseks kombineeri paigaldusfaasis kive erinevatelt alustelt.

1. Sillutatav ala mõõdetakse ja tähistatakse. Vundament ja soojustus tehakse tulevasest rajast laiem. Kaevandatud ala täidetakse mulla või killustikuga. Ebaühtlase aluspinna korral tuleb ehitada piisava paksusega killustikust tugikiht. Killustiku tihendamiseks tuleb kasutada sobiva võimsusega vibroseadmeid.

2. Kandekihi peale kantakse umbes 3 cm kiht peenliiva või kivituhka, tera suurus nt 0-8 mm. Paigaldusliivakiht tasandatakse.

3. Kivide ladumine algab kindla struktuuriga. Paigaldamine toimub viimistletud pinnal. Sageli on vaja kive ka lõigata. Lihtsaim viis selleks on giljotiini tüüpi lõikeseade. Siledam pind saadakse teemantteraga nurklihvija või kivisaega.

4. Müürinöör tagab vuukide sirguse. Nööri kasutatakse abivahendina kogu montaažitöö ajal. Vajalikud parandused tehakse kohe.

5. Äärekivid toetavad ja viimistlevad kivi. Kive ja plaate on soovitav laduda korraga erinevatelt alustelt, et vältida võimalikke värvierinevusi.

6. Kivide vahele jäävad 2- 3 mm laiused vuugid, täidetakse enne platsi kasutusele võtmist kuiva peeneteralise liivaga ning tihendatakse vibroplaadiga. Ülejäänud liiva saab ära pühkida luua või tänavaharjaga. Liiv seob kivid ja ei lase neil viltu vajuda.

  • Ehitusplatsile toodud kivid tuleb härme vähendamiseks võimalikult kiiresti vabastada transportkilest. Härme on valge soolakiht, mis jätab hallituse mulje, kuid on tegelikult survepesuri ja päikesega kergesti eemaldatav.
  • Soovitav on teha võimalikult detailne joonis platsi alla jäävatest kommunikatsioonidest ja trassidest (vesi, gaas, elekter, kanalisatsioon, telefon või muu andmeside).
  • Enne kivide paigaldustöid kooritakse pinnas sillutiskivi, paigalduskihi, aluskihtide ja vajadusel tugikihi paksuse võrra. Tuleb jälgida, et aluskihi alla ei jääks kõduneda võivaid materjale: kasvumulda, turvast, juuri, saepuru, ehitusprahti.
  • Korralik killustikalus on kvaliteetse sillutise saamiseks äärmiselt oluline. Ebaühtlase aluspinna korral tuleb ehitada piisava paksusega killustikust tugikiht. Killustiku tihendamiseks tuleb kasutada sobiva võimsusega vibroseadmeid. Aluskihi ehitamisel tehtud vigu ja hooletust ei varja ka kõige kaunim sillutuskivi!
  • Seejärel laotatakse killustikalusele liivapadi, millele omakorda asetatakse sillutuskivid soovitud mustri, värvi ja kuju järgi. 
  • Veelgi parem oleks kasutada spetsiaalset fikseerivat vuugiliiva, mille sideaine tagab, et väikesed praod vuukides paranevad vihma korral iseenesest. Samuti takistab vuugiliiv umbrohu kasvu. Tuleb ainult jälgida, et fikseeriv vuugiliiv ei sobi kasutamiseks püsivalt niisketes kohtades nagu nt basseinide, purskkaevude ja koskede lähedal.
  • Tarvilikud kalded saab platsile anda juba aluspinnase tasandamisel. Vee äravoolamise tagab kallakus 1 cm/m.
  • Uputatavad äärekivid paigaldatakse oma kohale poolkuiva liiva-ja betooniseguga, et vältida nende paigalt liikumist.  
  • Kui kive on vaja sobivasse suurusesse tükeldada, siis saab seda teha kivigiljotiini või ketaslõikuriga. NB! Kivide mehhaanilisel töötlemisel kasutage kindlasti kaitseprille ja tolmumaski!
  • Kivide vahele jäävad 2- 3 mm laiused vuugid, täidetakse enne platsi kasutusele võtmist kuiva peeneteralise liivaga ning tihendatakse vibroplaadiga. Ülejäänud liiva saab ära pühkida luua või tänavaharjaga. Liiv seob kivid ja ei lase neil viltu vajuda.
  • Pärast vihma või platsi pesu tuleb kontrollida, et vuugid oleksid korralikult liivaga täidetud. Soovitav on kasutada vuugitäidet või vuugitugevdusvedelikku, mis kaitseb liivavuuke vee, kulumise ja umbrohu eest.

Sillutise puhastamine ja hooldus

Sillutuskive puhastatakse igapäevasest mustusest harja ja veega. Kui see pole piisav, võib aeg-ajalt kasutada ka survepesurit, kuid vuukidest liiva ärauhtumise korral tuleks aeg-ajalt vuukidesse lisada täiendavalt liiva või kasutada vuugitugevdajat, mis survepihustiga ühtlaselt peale pihustatuna kirgastab ka kivide värvi.

Suveperioodil – kui kivide vahele on natuke mulda ja sodi ladestunud ning taimed pole veel kasvada jõudnud, piisab üldjuhul täiesti ühest korralikust tänavapuhastusharjast, millega regulaarselt kivipinda pühkida. Sellega saab takistada umbrohule soodsa pinnase teket.
Kui umbrohi vuukide vahel liiga palju võimust võtab, võib kastekannuga vuukide vahele valada umbrohutõrje veelahust või samblaseptikut. Enne aine kasutamist tuleb veenduda selles, et toode sobiks kivisillutisel kasutamiseks.
Kui kivide vahele on tekkinud sammalt ja muru, siis on olemas spetsiaalne vuugipuhastushari või kaabits. mille tugevad metallist harjased lubavad kivide vahelt, trepiservadest, seinaäärtest jms kohtadest muretult eemaldada sinna kogunenud mulla, sambla ja ka väiksema rohu.

Talveperioodil -  lumi ja jää eemaldatakse mehhaaniliselt kas labida, kaabitsa, harja või lumepuhuriga. Kuid pea meeles, et hoolimatult sahaga lumelükkamine võib kriimustada kivi pinda. Vajadusel saab libedust tõrjuda liivatamisega, kuid soola ei tohi kasutada (korrosioonioht). Sool nõrgendab betooni struktuuri ja lagundab vähehaaval betooni pinda. Lisaks on sool ka keskkonnakahjulik aine.

Tänavakivide puhastusmasinad  Vaata kõiki »

Ka plekkidest saab lahti

Õli- ja rasvaplekid ei kahjusta kivipinda, nad lihtsalt ei mõju esteetiliselt. Plekid tuleks eemaldada värskelt, et mustus ei jõuaks kinnituda poorsele pinnale. Õli ja rasv lase imenduda paberisse, saepurusse või muusse imavasse materjali. Lõpuks pese kivipind kuuma veega harjates või survepesuriga. Pesemist võib tõhustada ka kivipesuvahendiga või nõudepesuvahendiga, kuid pärast pesemisvahendiga töötlemist tuleb kivi pind hoolikalt loputada, et võõraid aineosakesi ei jääks kivi pooridesse. Pesemisvahendi jäägid võivad hakata mõjutama betooni struktuuri ja muuta kivi hapramaks. Sageli on võimalik õliplekkidest vabaneda alles õliga määrdunud kivide asendamisel. Närimiskummi eemaldamiseks võib kasutada kuuma vett ja ettevaatlikult ka survepesurit.

Peenrakiviga teeääred lopsakaks

BAUHAUSsis on eksklusiivselt müügil ka betoonist peenrakivi-istutusrõngaid, mida saab aias kasutada erinevate aiaosade piiritlemiseks või nõlvade kaitseks. Trepi moodi taimesein lopsaka haljastusega on tõeline pilgupüüdja igas õues. Kui aias on juba muid elemente, näiteks sillutuskivipõrand, tuleks valida võimalikult sarnase tooniga peenrakivi.
Peenrakivi töötab nagu ehitusplokid. Taimerõngaid saab üksteise külge virnastada, kuni soovitud kõrgus on saavutatud. Saab moodustada ka konkreetse kuju: poolringe, nurgelisi vorme ja rõngaid. 
Samuti on vaid BAUHAUSis eksklusiivselt müügil  aiakujunduseks või aiapiirdena kasutamiseks mõeldud graniitposte.

Õigete taimede valik
Peenrakivisse võib istutada nii üheaastaseid lilli kui püsikuid. Kuid soovitatav on kasutada mitmeaastaseid taimi, millel on erinev õitsemise aeg. See säästab palju ümberistutamiseks kuluvat aega igal aastal ja õitsemist saab näha kogu aasta vältel. Kui istutus on päikselisel kohal, peaks eelistama kiviktaimla taimi, heintaimi, jaapani enelaid jne. Võib ka elulõngasid ja metsviinapuud istutada, mis kasvavad kiirelt lopsakaks ja annavad ilusa rohelise rippseina. Samuti võib sinna istutada krookusilumikellukaid ning nartsissi ja tulbi looduslikke sorte. Aga võite peenrakivisse rajada hoopis ürdiaia, istutades lavendlit, iisopit, pika varrega tüümiani,  murulauku, münti, salveid ja teisi maitsetaimi. Miks mitte ka metsmaasikat.

Taimerõngad täidetakse olenevalt taimest, vastava mullaga, kuid 1/3 anuma põhjast peab olema täidetud potikruusaga, mis tagab hea drenaaži. Samuti tuleb meeles pidada, et alumistesse rõngastesse koguneb rohkem vett ja toitaineid ning sinna tuleks istutada rohkem niiskust vajavaid taimi. Samas üleval reas olevad taimed kuivavad kiiremini ära. Seda tuleks arvestada nii taimerõngaste kastmisel kui ka taimede valimisel.

Samas võite lillede asemel peenrakive täita ka erinevate  dekoratiivsete kruusade, kivide ja kooremultšidega.

Muud alternatiivid – murukivi ja puiduimitatsiooniga kivi

Juhul, kui kiviparkett ei ole siiski päris sinu teema ja paigaldamine tundub liialt keerukas, võid valida hoopis murukivi, millest muru läbi kasvab ja mis loomulikuma muje jätab. Teiseks huvitavaks lahenduseks on Stonewoodi puiduimitatsiooniga betoonist sillutuskivid, mis näevad muru sees välja nagu tõelised vanutatud puidust plaadid. Kuid erinevalt puidust need ei mädane ega muutu libedaks. Neid võib kasutada dekoratiivse elemendina aias või veesilma juures teeradadena horisontaalselt või efekti lisamiseks üksikult vertikaalselt

Loomingulist aiakujundamist!

Related Posts
  1. Õueteede vuugid puhtaks ja samblavabaks

    Õueteede vuugid puhtaks ja samblavabaks

    Sillutiskivid nõuavad küll vähe hoolt, kuid vuugivahed vajavad siiski korrapärast puhastamist, et sammal seal mugavalt võimust võtta ei saaks. Vaata, milliste tööriistadega see töö lihtsaks teha

0 kommentaar(i)
Vali kaubamajad Jätka ostmist
Lasnamäe Vali Valitud
Tähesaju tee 8 13917 Tallinn +3726029200 E - R 08:00 - 20:00
L 09:00 - 19:00
P 09:00 - 17:00
info.lasnamae@bauhaus.ee
Juhised Lisainfo
Rocca al Mare Vali Valitud
Kaeravälja tn 3 13516 Tallinn +3726029400 E - R 08:00 - 20:00
L 09:00 - 19:00
P 09:00 - 17:00
info.rocca@bauhaus.ee
Juhised Lisainfo