Kuidas ehitada aeda oma väikest veesilma?

Veesilm annab aiale omamoodi võlu, eriti, kui selle servad on maitsekalt kujundatud ning lisatud ka valgustus. Tihti tundub tiigi hooldamine tülika tööna, kuid tänapäeval on palju hooldusvahendeid selle töö lihtsustamiseks.  

Veesilma rajamiseks oma õuele, on 3 viisi:

1. valmis kujul purskkaevud, mis ei vaja muud kui vaid elektriühendust pumba jaoks.

2. pinnasesse või terrassi sisse süvistatavad plastikust aiatiigid. Neid on erinevaid suurusi ja erineva kujuga.

3. kaevata ise tiik ja kasutada põhjaks spetsiaalset PVC-kilet. Sellisel juhul ei sõltu tiik põhjavee olemasolust ja on kujundatav just täpselt oma soovi järgi. Veekogu täitmiseks võib kasutada vihmavett või kraanivett.

Korralike mõõtmetega tiik vajab kindlasti plaani

  • Rajatava veekogu suurus peaks olema maa-alaga proportsioonis. Arvestama peab ka seda, et suur tiik teeb krundi visuaalselt väiksemaks.
  • Tiigi planeerimisel tasub kõigepealt vaadata, et seda ei rajataks otse puude, eriti laialehiste puude alla, sest vee puhastamisega tuleb sellisel juhul topelt vaeva näha. 
  • Tuleks mõelda, milliseid soo-, vee ja hapnikutaimi soovitakse sinna panna, ning kas tiigis tahetakse ka kalu näha jne. Alati tasub meeles pidada, et hea vesi ning taimed loovad tiigis tasakaalu. Taimed tagavad veekogu isepuhastumisvõime, toodavad hapnikku, pakuvad tiigielanikele toitu ning varjumis- ja varitsuspaiku. Mitut liiki loomadele on taimed vajalikud ka paljunemiseks. Parimad veerikastajad on kardhein ja tihe jõgikatk, mis tulevad hapniku tootmisega toime isegi madalatel temperatuuridel. Ja kui ilm läheb juba soojemaks, annavad nad hapnikku veelgi rohkem.
  • Aiabasseinides kasutatakse küllalt sageli ka purskavat vett, aga ka kiviste kallastega ojasid ja kärestikulisi treppojasid. Milline Sinu veesilm võiks olla?
  • Kui koht ja joonis valmis, tuleb tiigile sobilik auk valmis kaevata, puhastada selle servad ja põhi suurematest mullakamakatest, kividest ja puujuurtest
  • Mõõta nööri abil ära vajamineva kile hulk. Üle serva peaks kile ulatuma vähemalt 30 - 50 cm, et kileäärele saaks kuhjata piisaval hulgal pinnast ja mättaid, seda kividega dekoreerida, jne.
  • Tulevase tiigi põhi ja servad kaetakse liivaga, sellele laotatakse geotekstiil ja seejärel kile. Kui tiigi sügavus läheb juba üle poole meetri, tuleb kasutada ühe millimeetri paksust kilet, madalamate veesilmade rajamiseks sobib ka poole millimeetri paksune kilematerjal. Enne vee sisselaskmist oleks mõistlik lasta paikapandud kilel, mis on üsna jäik, päev-kaks seista, et see saaks ilusti n-ö vormi vajuda.
  • Samuti tasuks enne vee tiikilaskmist sinna paigaldada kogu soovitud varustus: pump, purskkaev, filtreerimissüsteem. Sest kui vesi juba tiigis, jääb selleks vähe aega — kuumade suvepäevade aegu kulub vaid paar-kolm päeva, et seisev vesi juba paha lõhna külge võtaks.

Valgustus on samuti oluline

Ka aiatiigi valgustamine tuleb läbi mõelda juba tiiki kavandades. Valgustus loob müstilise meeleolu ja võimaldab nautida vaadet tiigile ka hämaratel õhtutel ning tagab ohutuse. Tiigis võib kasutada erinevat tüüpi veekindlaid valgusteid:


Valgustivalik tuleks täpsustada elektriasjatundjaga.

Tiikide hooldamine

Loomulikult kehtib reegel, et mida suurem tiik teha, seda suuremad hoolduskulud sellega kaasnevad. Aiatiigi maksimaalne sügavus võiks piirduda ühe meetriga.

Tiigid rajatakse tavaliselt astmelise põhjaga, kõige sügavamasse punkti paigaldatakse vee ringkäiku tagav pump. Veeringlus on tiigis vee hapnikuga rikastamise seisukohalt hädavajalik, ilma selleta läheb seisev vesi kiiresti roiskuma. Seda enam, et tiigitaimed vajavad oma eluks ikkagi hapnikurikast vett. Taimede jaoks on olemas spetsiaalsed taimekorvid, mis kinnitatakse soovitud kõrgusele tiigi põhja.

Tiigivee ringlust saab korraldada kahel moel — purskkaevude paigaldamisega või näiteks kose või kaskaadi moodustamisega. Kivipuruga tiigi sisekate "Classic" sobib eriti hästi väikese oja loomiseks või inetute taustaservade peitmiseks. PVC-st kate on väga vastupidav. Sisekate on kaetud peenkruusaga, mis annab sellele loomuliku välimuse. Selleks, et tiigi mõõtmetega sobida, saab kividega sisekatte kääridega õigesse mõõtu lõigata. Viimasel juhul tuleb tiigist kaskaadi, ojakese või joa juurde suunduva vee torusse ühendada ka spetsiaalne filter.

Filtrite puhul on üheks oluliseks näitajaks see kui palju vett tunnis suudab filter endast läbi pumbata. Soovitus: kogu tiigi / basseini vesi võiks läbida filtrit vähemalt 1 kord 4 tunni jooksul. Purskkaevu kasutamise juures pole tarvidust vett eraldi filtreerida. Purskkaevu puhul on tähtis, et see tööle hakates vett üle tiigiserva ajama ei hakkaks. Purskkaevu esmane eesmärk on tiigivee hapnikuga rikastamine. Pump saadab vee tiigist filtrisse, kus on UV-lamp ja käsnad, mis aitavad veest liigsed bakterid eemaldada. Vee pinnalt lehtede ja muu prahi koristamiseks on olemas spetsiaalne puhastusseadeldis, mis toimib robottolmuimejana — see ujub veepinnal ja korjab ettejääva sodi kokku.

Purskkaevude juures tuleb jälgida, et kasutatava pumba puhul kasutataks õiget purskkaevu õigete otsikutega. Kui vee väljumisava on konkreetse pumba jaoks näiteks liiga väike, koormatakse pump üle ja see võib ühel hetkel läbi põleda. Komplekt tuleb valida veekogu suuruse (veehulga) järgi.

Uues, äsjarajatud tiigis, milles on uus muld, uued taimed, uus vesi, ka uued kalad – kulub tasakaalu loomisele paar aastat. Seda protsessi annab kiirendada, kui tuua sinna mõnest teisest, heas tasakaalus olevast tiigist veidi kiviklibu või põhjamuda, et kasulike bakterite paljunemist kiirendada.

Loodusliku tiigi puhastamine mudast

Tasub arvestada, et põhjamuda tekib tiiki kiiresti. Samas on see ka loomulik ja muda ei pea pidevalt tiigist välja rookima. Kui põhjamuda kiht on liiga paks, kattes juba veetaimede lehti, ning vee ökosüsteem pole enam tasakaalus, tuleks vesi eemaldada ning põhjamuda vähendada. Mugav aparaat selleks on tiigi-imur, mis sobib nii basseinide kui ka tiikide puhastamiseks ja eemaldab tõhusalt igasuguse mustuse, vetikad ja muda maksimaalselt 2 meetri sügavuselt. Võib kasutada ka spetsiaalset muda eemaldajat. Liiga steriilseks ei maksaks ka tiiki teha, vaid jätta alles ka veidi “vana” muda, siis paljunevad kasulikud bakterid hiljem kiiremini.

Unustada ei tohiks ka kallaste hooldust – võsastumise vältimiseks tuleks kaldaid regulaarselt niita. Niitmisel peab jälgima, et niide tiiki ei satuks.

Üldjuhul piisab, kui tiigi suurem puhastamine võetakse ette ühel korral aastas, sügisel, kui lehed on langenud ning tiik läheb talvepuhkusele. Tiigivee jäätumine ei riku PVC-kilet. Küll aga tuleb pump ja filter veest välja võtta ja kõik torud veest tühjaks lasta. Kui aga on vajadus terve tiik veest tühjaks lasta, tuleb pumpa valides kindlaks teha, kas see hakkab tööle välitingimustes ja mudastes oludes või on see mõeldud hoopis keldris, garaazis või basseinis kasutamiseks. Tavaline plastist töörattaga pump ei kannata mudast ega liivast vett, küll aga sobivad need tühjenduspumbad.

Kui tiigis vett hoidev kile peaks kuidagi katki minema või augu sisse saama, siis tuleks katkine koht puhastada, kuivatada ja samasugusest materjalist paranduslapp  peale liimida. Kui see tundub tülikas, leiate BAUHAUSist ka paranduskomplekti, millega saate liimimistöid teha isegi vee sees!

Kui Sul on kaladega tiik, siis pole iga-aastane mudast puhastamine vajalik, sest kalad ja muud tiigielanikud vajavad muda talvitumiseks. Et tiik ummuksisse ei jääks, tuleb seda suurte külmadega jäätumisvastaste seadmetega jäävabana hoida. Abiks on ka jääst välja turritavad heinatutid, kõrred ja kõrkjad. Jää all on nad kontaktis veega ning liigsed gaasid saavad mööda kõrt pinnale tõusta. 

Veel näpunäiteid:

Enne taimede tiiki panemist, tasub need istutada suuremasse veekorvi − nii saavad nad vabalt kasvada. Vesiroosid vajavad piisavalt ruumi, palju päikest ja sobivat pinnast. Vesiroose müüakse spetsiaalsetes kasvupottides. Need on aga sageli liiga väikesed, et vesiroos seal kasvada saaks. Sestap tasub kohe osta suurem veekorv ja kott spetsiaalset mulda.

  • Mulla võib ka ise kokku segada — 50% savi, 25% jõeliiva, 25% turvast. Soovitus: 40% tumedat savi, 40% potimulda, 20% jämedamat jõeliiva. 10 liitri kohta lisada üks supilusikatäis puusöetuhka.

Liigsed vetikad eemaldage võrguga. Veidi võite kasutada ka vetikatevastast vahendit. Kui tiigis on kive, tuleb ka need välja tõsta ja puhtaks küürida ning alles siis tiiki tagasi asetada.

  • Tasub teada, et karpkaladel on kalduvus taimi nende korvidest välja tuhnida. Kuldkalad on väikesed vagurad kalad, kellega ei teki probleemi. Ent kalad on kasulikud, näiteks võitluses sääsevastsetega. Konnad on samuti kasulikud loomad ja nad ilmuvad ise tiiki. Kui oodata ei jõua, võite hankida oma tiiki kevadel konnakudu näiteks mõnest looduslikust veekogust.

Väike purskaev – kõige lihtsam lahendus!

Kes ise veesilma rajamisega vaeva ei jõua näha, võib otsustada valmis purskkaevu kasuks, millel on kõik vajalik juba kaasas: paak, voolik, pump, osadel ka LED tuled. BAUHAUSis on palju maitsekaid purskaevusid, mis sulanduvad hästi loodusega ja millega saad aeda luua kena veevulinaga kohakese. Õuepurskkaevud ei vaja veetorustikku - veepaak süvistatakse maa sisse ja kaetakse kividega või peidetakse taimedega. Vaja on vaid maandusega elektriühendust pumba tarvis. Seetõttu on purskkaevu mugav paigaldada just terrassi või maja lähedusse. NB! Ära lisa purskkaevu vette keemiat, nii saavad seal ka linnukesed ja oravad suvel joomas käia.

Aga miks mitte paigaldada väike purskkaev hoopis tuppa, treppihalli või kööki? Toapurskkaevudes on veepaak konstruktsiooni sisse ehitatud ja selle peitmisega eraldi vaeva ei pea nägema. Kuigi lillede vahel on purskkaev eriti võluv. Siingi on vajalik leida vaid koht, kus elektritoide olemas. NB! Tubastes purskkaevudes tuleb kasutada destilleeritud vett, muidu tekib süsteemi katlakivi. Ja nii lihtsalt saategi endale elava nurgakese, mis aastaringselt suve meenutab.