Väetiste tohutult kirev maailm ajab vahel nii mõnegi aiapidaja kimbatusse, millist väetist parasjagu eelistada ning algajal aiapidajal kaob üldse siht silme eest, kuidas selles maailmas orienteeruda, mida ja kuidas kasutada. Avame Kekkila väetiskooli ning Biolani ja Horticomi väetamissoovituste abil uksed sellesse keerulisse maailma.

Üldiselt määrab suure osa taimede käekäigust ära muld, kuhu nad istutatakse, kuid mullast üksi ei piisa. Kui taimed kasvavad maapinnas, võivad juured ajada end sügavamale ja kaugemale, et leida enda jaoks vajalikke toitaineid. Kui taimed kasvavad pottides või mujal piiratud kasvukeskkonnas, sõltub taimede kasv suuresti uutest toitainetest, mida antakse õigel ajal. Vanemad ja täiskasvanud taimed vajavad toitaineid saagi loomiseks ja külma talve üleelamiseks. Kiiresti kasvavatel taimedel on vaja toitaineid just kasvamise jaoks. 

Millal, kuidas ja kui palju väetada?

Praktikas on kõige lihtsam alustada õiglase algannusega kevadel, pärast seda jätkata väetamist üks või kaks korda suve jooksul. Õnneks on kõigil väetisepakenditel märge selle kohta, millal ja millisel hulgal väetist kasutada. Kahekordne väetisekogus ei tähenda kahekordset saaki – ärge väetist üledooseerige! Eriti tundlikud on okaspuud, neile peab okaspuude väetist väga täpselt doseerima.  Tõeliselt suured väetisekogused võivad juuri kahjustada ja takistada neil vee saamist. Sel juhul võib taim ära kuivada või näiteks muru muutub pruuniks. Loodusliku väetise puhul on oht üledoseerimiseks väiksem. 

Kuidas väetist kasutada?
Laota väetisegraanulid ühtlaselt laiali ja kobesta mulla sisse. Kui vihma pole oodata, kasta taimi enne või pärast väetamist, et graanulid hakkaksid kiiremini lahustuma. Puude ja põõsaste alla puista väetist veidi ka üle võraaluse piiri. Puu aktiivseimad juured on tüvest sama kaugel, kui võra kõige pikemad oksad. Näiteks võid puu ümber teha maa sisse raudkangiga augud, kuhu väetis puistada. Kui peenral on koorepurumultš, lükka see eemale, sest väetis tuleb segada mulla sisse. Pole mõtet raputada väetist multšikihi peale, sest sealt toitained niipea juurteni ei jõua. Vedelväetise puhul tuleb vaid jälgida väetise ja vee vahekorda ning vältida väetise sattumist lehtedele

Mida tähendab NPK väetisepakil?

Väetised koosnevad makroelementidest (lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K), kaltsium (Ca), magneesium (Mg) ja väävel (S)) ja mikroelementidest. Poest ostetud väetise toitesisaldus peab olema pakil ära näidatud. 
Näiteks: NPK 12-2-8 tähendab, et see väetis sisaldab 12% lämmastikku (N) , 2% fosforit (P) ja 8% kaaliumit (K). Väetisel, mille NPK on 12–2–8, on kõrgem toiteväärtus kui väetisel, mille NPK on 4–1–2. Seega, sama koguse toitainete saamiseks tuleb kasutada ca 3 korda rohkem väetist.

Lämmastikurikkad väetised (kevadväetised) - on head lehtede kasvu jaoks. Pungade ja puuviljade moodustumisele ja talvekindlusele tuleb kasuks rohkem kaaliumit ja fosforit sisaldavad väetised (sügisväetised).

Erinevad väetiste tüübid

Orgaaniline väetis
Orgaanilist väetist nimetatakse ka looduslikuks väetiseks. See pärineb taimedest või loomadest. See võib olla loomadelt saadud väetis või taimejäägid, enamasti toidutootmise ülejääkidest. Orgaanilised väetised sisaldavad kõiki taimedele vajalikke toitaineid, kuid neid on proportsionaalselt vähem kui mineraalväetistes. Orgaanilisete väetiste ja komposti vahel on üsna väike erinevus. Looduslike väetiste mõjuaeg on pikk, isegi 2–3 aastat. Antud väetiste eelis on see, et need kiirendavad pinnases elavate mikroorganismide elutegevust ja parendavad seeläbi kasvupinnase struktuuri. Loodusväetiste kasutamine aitab kaasa ka pinnase huumusevarude taastamisele ja näiteks Biolani loodusväetise kohta, (põhitooraine on kompostitud kanasõnnik ja lisatud on ka mereadru) võib isegi öelda, et see sobib kõigile taimedele.

Mineraalväetis
Mineraalväetis sisaldab sageli suuremas koguses toitaineid kui looduslikud väetised. Väetis koosneb puhastest sooladest koos erinevate toitainetega ja see lahustub mulla niiskuses kiiresti, võimaldades juurtel seda kasutada. See on mugav, kui teie taimed vajavad kiiresti toitaineid, kuid nende väetav mõju on tunduvalt lühem kui loodusväetistel. Mineraalväetiste ühepoolne kasutamine, näiteks põllumajanduses, vähendab mulla huumusesisaldust on koormaks keskkonnale.

Orgaaniline mineraalväetis
On ka väetisi, mis on looduslike toitainete ja mineraalväetiste segu. Neid nimetatakse orgaanilisteks mineraalväetisteks  või looduslikeks mineraalväetisteks. Need ühendavad mõlema väetise eelised: kõrge ja tasakaalustatud toitainete sisaldus ning taimne materjal, mis paneb mikroorganismid mullas end mugavalt tundma. Sellisteks on näiteks kanakaka ja hobusesõnniku väetis.

Vedelväetis vs granuleeritud väetis
Vedelal väetisel on kiirem toime. Toitelahus sisaldab vees lahustuvaid toitaineid. Kui seda mullale lisatakse, saavad taimed toitaineid kohe ära kasutada. See võib täiendada põhiväetamist soojal aastaajal või taimedele, mis vajavad väikest lisakiirust. Eriti pottides, amplites ja kastides kasvavaid taimi tuleks joota toitelahusega. Vedelal kujul leidub nii looduslikke kui ka mineraalväetisi.

Lupjamine on sama oluline kui väetamine

Lupjamine on taimedele sama oluline kui väetamine. Eesti muld on looduslikult happeline ja toitainetevaene ning lupjamine võib selle happesust vähendada. Samuti parandab lupjamine mulla mikroorganismide funktsiooni. Seega soodustab lupjamine juurte kasvu ja toitainete omastamist, vabastades toitained mullast taimede jaoks. Loodusväetiste ja lubja korraga kasutamine on lubatud. Aga kui pinnas on väga happeline ja lupja tuleb lisada rohkesti, tuleb pinnast lubjata piisavalt varakult enne taimede istutamist, isegi sügisel enne aiamaa sügisest kobestamist, siis seguneb lisatud lubi ühtlaselt kogu kasvupinnase kihiga. 

 

Kas kompost koduaias on piisav väetis?

Aia- ja olmejäätmete komposti toitainesisaldus on enamasti nii madal, et rohkesti toitaineid vajavate aiataimede jaoks sellest ei piisa. Küpse komposti toitained lahustuvad aeglaselt ning vabanevad taimede kasutusse alles aastate jooksul. Aia- ja olmejäätmete kompost on pigem pinnaseparandaja. Looduslikuks väetamiseks kasutatakse pigem orgaanilisi väetiseid, kuid mugav on kasutada ka toitainerikkast spetsiaalset kompostmulda.

Looduslikud väetised  Vaata kõiki »

  1. E-pood
    Click & Collect
  2. E-pood
    Click & Collect
  3. E-pood
    Click & Collect
  4. E-pood
    Click & Collect
  5. E-pood
    Click & Collect
  6. E-pood
    Click & Collect
  7. E-pood
    Click & Collect
  8. E-pood
    Click & Collect
  9. E-pood
    Click & Collect
  10. E-pood
    Click & Collect
  11. E-pood
    Click & Collect
  12. E-pood
    Click & Collect
  13. E-pood
    Click & Collect
  14. E-pood
    Click & Collect
  15. E-pood
    Click & Collect

Maasikate, muru ja lillede väetamine

Maasikate väetamine
Muude aiataimedega võrreldes vajab maasikas üsna vähe väetamist. Eriti tuleks vältida rohket lämmastiku andmist, muidu kasvatab maasikas marjade asemel hoopis lopsakaid lehti. Kui muld on hea, sobib enne istutamist põhiväetamiseks Biolani Loodusväetis, turgutamiseks võib kasta vees lahustuva maasikaväetisega.  Pärast saagikoristust väetatakse maasikapeenart sügisväetisega, et uueks aastaks tekiks rohkesti õiealgmeid. 

Muru väetamine
Kevadel, pärast lume sulamist, võib kasutada väetist siis, kui muru on tahe ja ära rehitsetud. Muruväetis sisaldab ohtralt lämmastikku ja kaaliumi - lämmastik tagab ühtlase kasvu, kaalium kasvatab muru tugevaks ja terveks. Rauda sisaldav väetis parandab muru värvust. Pikatoimelised muruväetised sisaldavad piisavalt toitaineid kogu suveks, kui niidetud muru jäetakse murule maha. Kui muru niidetakse harva ja niidetud rohi korjatakse kokku, antakse murule lisaväetist ka juulis. Sammaldunud muru väetatakse samblatõrjega muruväetisega. Kasvuhooaja lõpus väetatakse muru taas sügisväetisega. 

Muruväetised  Vaata kõiki »

Suvelillede ja püsikute väetamine
Suvelilled ei jaksa terve suve õitseda, kui neid ei väetata. Suvelillemullas sisalduvaid toitaineid jagub taimedele vaid paariks nädalaks pärast nende istutamist, kuid seejärel on vaja täiendavalt väetada. Kõige lihtsam on anda väetist kastmisveega, sest vees lahustatud väetist saavad taimed kohe kasutada. Teiseks lahenduseks on potti torgatavad väetisepulgad, millest vabaneb väetist järk-järgult. Peamine on taime alati enne väetamist kasta. Suvelilleväetised sobivad universaalselt enamikele suvelilledele, välja arvatud Hortensiatele, kellele tuleb anda kas rododendroni või hortensia väetist. Rooside kasvatajad võiksid eraldi kasutada roosiväetist. Lisaks on BAUHAUSis ka palju teisi lilleväetisi, mille hulgast sobiv valida.
Püsikutele olemas püsilillede väetis, kuid peamiselt sobib neile kevadel kevadväetis, hobusesõnniku või kanakaka väetised ja sügisel sügisväetis. Püsikutele sobib isegi Kekkilä mahe marjaväetis.

Sügisväetamine

Kevadeks ja sügiseks vajavad taimed erinevat menüüd.
Viljapuud, marjapõõsad, muru, roosid, okaspuud jt mitmeaastased taimed tuleks augustis hakata ette valmistama selleks, et üle elada eelolev pikk talv. Nagu juba eelpool mainitud, siis kevadel ja suve esimesel poolel on taimede toidulaual tähtsal kohal lämmastik, mis aitab hoogsalt kasvada, kuid suve lõpus saavad oluliseks fosfor ja kaalium. Fosfor tugevdab kudesid, tänu millele paraneb talvekindlus. Fosfor kiirendab ka viljade valmimist. Kaalium soodustab suhkrute ladestumist ning suurendab külmakindlust, tänu kaaliumile muutuvad rakuseinad tugevamaks ning taim on vastupidavam. Nii fosfor kui kaalium soodustavad õiealgete moodustumist. Seega on taimedel vaja sügisväetist, et muuta nad talvekülmale ja haigustele vastupidavamaks ja valmistada ette järgmise aasta õitsemiseks ja saagi moodustamiseks. Eriti kulub sügisväetis ära külmahelladele puittaimedele ja kevadel istutatud okaspuudele.
Lämmastikku sügisväetistes pole või on seda väga vähe. Kuna lämmastik soodustab kasvu, siis koed ei puitu korralikult ja muutuvad külmaõrnaks. Suve lõpul antud lämmastik aeglustab viljade valmimist.

 

Sügisväetised  Vaata kõiki »

Millal on õige aeg sügisväetiseks?

Sügisväetamiseks sobivaim aeg on augusti algusest septembri teise pooleni. Sel juhul saavad taimed neile vajalikud toitained kätte enne kasvuperioodi lõppu. Oktoobris antud sügisväetis ei jõua enam mõjuda. Kui aga jäite hiljapeale, siis müügil on ka kastmislahusena antavaid sügisväetisi. Maasikad, marjapõõsad ja viljapuud vajavad sügisväetist võimalikult kohe pärast saagiaja lõppu.
Roose soovitatakse väetada kahes osas: augusti keskel 2/3, septembri algul 1/3 väetisekoguse normist. Juhul, kui oled kasutanud kevad-suvel pikatoimelisi ehk aeglaselt lahustuvaid väetisi, pole enamasti sügisväetist enam vaja.

Tõhusat ökoväetist saad ilma kuludeta ka ise teha 

Oma aias on võimalik väetada ja kahjuritega võidelda ka keemiavabalt. See võtab küll aega ning alati on lihtsam minna poodi ja osta taimemürke ja väetisi. Kuid odavam ja tervislikum on leida vajaminevad taimed oma kodu ümbrusest. Samuti saad niimoodi enda kasuks suunata majapidamises üle jäävad taimsed ja orgaanilised jäägid.

Juuli on parim aeg taimeleotistega katsetamiseks. On hea aeg ravimtaimede korjamiseks ja kuivatamiseks, et neid järgmise aasta kevadel kohe varakult kasutama saaks hakata. Korjake terveid ja elujõulisi taimi päikesepaistelise ilmaga pärast hommikuse kaste kuivamist. Kuivatatud ja peenestatud taimi hoidke paberkotis. Kuivatatud taimi kasutades kulub väetamiseks 10 liitri vee kohta ca 150 grammi ürti.

Tõmmiste, leotiste ja kääritiste mõju on mitmekülgne: need tõstavad taimede vastupidavust kahjustustele ja haigustele, mõjuvad kahjustajatele kas peletavalt, toitumist, munemist või arengut pärssivalt ja lausa hukutavaltki.

Kuidas ja millest valmistada taimset kääritist?

Taimset kääritist / leotist võib teha: võilillest, nõgesest, raudrohust, osjast, varemerohust, muruniidu jäägist, tomatilehtedest jne. Kääritised sisaldavad palju mineraalaineid ja teisi taimseid toiteaineid. Virtsa (kääritise) kasutamine suurendab taimede vastupidavust haigustele ja kahjuritele.
Töö käik: Leidke kääritise jaoks anum, mille saate korralikult sulgeda, et vihm ei teeks liiga lahjaks. Anumat ärge triiki täis kallake, sest muidu kobrutab kääriv vedelik üle ääre. Täitke nõu taimedega ja valage vesi peale nii et taimed oleksid üleni kaetud. Üks kord päevas tuleb segu läbi segada. Taimevirts valmib 2-3 nädala jooksul. Käärimine on lõppenud, kui segu enam ei vahuta ja on tumeda värvusega. Kasutamisel lahjendada veega 1:10 ja kastke sellega taimi .

Kevadel ja juunis sobib kasutada lämmastikurikkaid kääritisi nagu kõrvenõgese, umbrohu või muru niitmise jäägi kääritist. Suve teisest poolest peaks lõpetama lämmastikku sisaldavate taimedega leotiste manustamise ja katsetada kaaliumirikaste taimedega nagu varemerohi või soolikarohi.

Kahjurite pritsimine

Tõmmistest on kahjurite vastu abi siis, kui neid on alles vähe, pritsimist alustage kohe, kui kahjureid märkate. Tuleb ka arvestada, et välitingimustes peseb tugev vihmasadu tõmmise taimelt maha ja siis tuleks väetamist/pritsimist korrata.

Veel peaks meeles pidama, et ka kasulikele putukatele võivad kodused kahjuritõrje vahendid kahjulikeks osutuda. Näiteks, kui tahame lehetäisid tõrjuda ja taimel on näha lepatriinusid või nende vastseid, siis ei tohi taimi pritsida. Lepatriinud on täide looduslikud vaenalsed -  lase neil töö enda eest ära teha. Mesilaste ja teiste kasulike tegelaste mürgitamise vältimiseks ära pritsi taimi nende õitsemise ajal.

Taimsete pritsimisvahendite üldretsept:
Segage 1 klaas tükeldatud värskeid lehti 2 klaasi veega ja laske ööpäev seista. Soovitatav on teha 3–4 pritsimist 5–8 päeva tagant. Et tõmmis või leotis paremini taimele kinnituks, võite sellele lisada 10 liitri pritsimisvedeliku kohta 30–40 grammi rohelist seepi.
Lehetäisid võib tõrjuda võilille-, varemerohu-, hariliku kesalille, paiselehe-, sookailu-, hariliku raudrohu, vereurmarohu-, männiokste-, tomatilehtede ja kartulipealsete tõmmisega.
Roostehaiguste ja ebajahukaste vastu segage kokku kääritis kõrvenõgesest ja põldosjast (1 : 1).
Seenhaiguste vastu aitab hästi kuumavee tõmmis põldosjast, kuna see sisaldab palju ränihapet.

Kasulik võilill
Võilille saab rakendada nii väetamisel kui taimekaitses. Võililles on palju mineraalaineid: kaaliumi, fosforit, magneesiumi, rauda, kaltsiumi, räni, tsinki, mangaani. Kääritise valmistamisel saate kasulike toimeainetega loodussõbraliku vedelväetise. Samuti sisaldab võilill aineid, mis ei meeldi kahjuritele. Taimeteega pritsides saab tõrjuda lehetäisid, kedriklesti, kasvuhoonekarilasi, oakärsakaid, ripslasi. Valage värsked peenestatud võililled üle keeva veega (ära keeda!), katke nõu kinni ja laskee 10–15 minutit tõmmata. Kurnake ja kasutgea kohe, kui tee on jahtunud.